Teie ostukorv on tühi.
Maasikaspinat (spinatmaasikas)
Uus
Spinatmaasikas (maasikaspinat) - Chenopodium capitatum = Chenopodium foliosum = Chenopodium virgantum = Blitium foliosum.
Kergelt kasvatatav kultuur, söödavad nii marjad kui lehed. Moodustab helerohelised puhmad ümarate roheliste lehtedega ja punaste viljadega.
Tugevasti harunenud varrega rohttaim. Lehekaenaldes asetsevad omavahel kokkukasvavad õisikud moodustavad hiljem mahlakad, erepunased liitviljad-kerakesed. Välimised liitviljad meenutavad vaarika vilju. Leht meenutab maitseomadustelt spinatit, "marjade" maitse aga mooruspuud või põldmuraka-vaarika hübriide. Lehtedest valmistatakse salateid ja lisatakse suppidele. Liitviljadest tehakse keediseid, valmistatakse mahlu ja kompotte. Külv varakevadel avamaale, seemneid võib enne külvi leotada kerges kaaliumpermanganaadi lahuses 30 min. Maasikaspinati "marjad" valmivad järk-järgult, seetõttu koristada saaki mitu korda.
1,0 g = 1000-1200 seemet.
Kergelt kasvatatav kultuur, söödavad nii marjad kui lehed. Moodustab helerohelised puhmad ümarate roheliste lehtedega ja punaste viljadega.
Tugevasti harunenud varrega rohttaim. Lehekaenaldes asetsevad omavahel kokkukasvavad õisikud moodustavad hiljem mahlakad, erepunased liitviljad-kerakesed. Välimised liitviljad meenutavad vaarika vilju. Leht meenutab maitseomadustelt spinatit, "marjade" maitse aga mooruspuud või põldmuraka-vaarika hübriide. Lehtedest valmistatakse salateid ja lisatakse suppidele. Liitviljadest tehakse keediseid, valmistatakse mahlu ja kompotte. Külv varakevadel avamaale, seemneid võib enne külvi leotada kerges kaaliumpermanganaadi lahuses 30 min. Maasikaspinati "marjad" valmivad järk-järgult, seetõttu koristada saaki mitu korda.
1,0 g = 1000-1200 seemet.
* Spinat-paljulehine - maasikaspinat või spinatmaasikas.
Tema kodumaaks on lõunapoolsed rajoonid Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasia vahemere maad. Söödavad roheliste lehtede poolest, valmistatakse nagu spinatit, teda kasvatati ammustest aegadest Madalmaades. Kõige sagedamini võib teda kohata kergetel muldadel ja liivastel düünidel levides Atlandi rannikule Euroopas. Siin soojeneb rutem ja tuuli on vähem kui kontinendi keskosas.
Erinevalt teistest spinatitest on maasika spinatil lisaks lehtedele söödavad marjad. Spinat kasvab kiiresti ja moodustab suured puhmad heleroheliste ümarate lehtedega (7x6 cm), mis asetsevad pikkadel raagudel ja seejärel kinnituvad vartele. Nad hargnevad hästi, mille tulemusena moodustuvad põõsad kõrgusega kuni 80 cm. Peale selle moodustuvad lehe kaenlas punased marjad.
Kasvades muutuvad nad lapik-ümaraks läbimõõduga kuni 2 cm. Alguses on nad oranžikas-punased, valmides muutuvad nad vaarikpunasteks hõrkudeks ja läikivateks. Marja kinnituskohast jäävad nad oranžiks. Sel ajal näevad taimed väga kaunid välja. Saagi raskuse all taimed painduvad ja vajavad toestamist. Marjade maitse on meeldiv kuid veidi lääge, meenutab vaarikat. Marjad valmivad järk-järgult alustades alumistest võrsetest, esimesed ilmuvad juba 1,5 kuud peale külvi. Saagi koristamist võib läbi viia mitmeid kordi suve jooksul kuni külmade saabumiseni kuna marjad ei varise kergesti. Külmade suhtes on maasikaspinat vastupidav nii kevadel kui sügisel kuni -10°C. Kuumus ei kahjusta samuti taimi.
Eng.: STRAWBERRY SPINACH. Suom.: Marjasavikka ("Mansikkapinaatti"). Sven.: Smultronspenat (Bärmålla). Bot.syn.: Chenopodium foliosum.
* EI OLE KÜLL ERITI MAITSEV MARI, KUID KASULIK.
Paljud aiapidajad on istutanud omale maasikaspinatit, kuid oma maitselt ta paljudele ei meeldi. Mis aga puutub tema kasulikkusesse, siis ta edestab paljusid marjakultuure.
Vähesed teavad, et tema marjadest ja lehtedest tehtud mahl viib organismist välja jääkaineid, mittevajalikke sadestusi ja tekkinud kive. Paljud haigused on seotud probleemidega jämesooles, kuhu koguneb mitu kilogrammi „sadestusi“...
Maasikaspinati mahl järk-järgult lõhustab seda ja viib organismist selle välja. Jämesoole funktsioon taastub. Oma kohale paigutuvad jälle siseorganid, mida enne survestasid ladestused jämesooles.
Järk-järgult kaovad kroonilised haigused, paks muutub kõhnemaks, kõhn tüsedamaks ilma mingeid ravimeid tarvitamata. Organism puhastub, nooreneb ja nagu öeldakse: tahaks elada.
Lehtedes on palju klorofülli, mis keetmisel muutub biotiiniks, mis oma keemiliselt koostiselt on võrdne vere hemoglobiiniga. Temas on vaske, joodi, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi, valke, suhkruid, õun- ja sidrunhapet jt happeid. Vitamiinisest on C,PP, B1 ja B2. Paraneb närvisüsteemi töö ja seedimine. Puhastab seedetrakti.
Tehakse ravivanne, lisades kuivi lehti ja haigetele kohtadele kompresse. Väga soovitav on igas eas inimestel süüa marju ja lehti. Marjadest tehakse mahla, veini, keedist, pastilaad, džemmi, neid saab ka külmutada jne.
Lehti tehakse sisse nagu kapsast, neist saab keeta suppi, teha salatit, kotlette, marjadest pirukatäidiseid, kuivatada ja teha vitamiiniteed jne.
Taim on üheaastane, esimesel aastal kasvatada istikutest nagu tomati, samade tähtaegadega. Suvel varisevad küpsed seemned maha ja järgmisel kevadel need idanevad, annavad taimi ja saaki. Nii et edaspidi pole tarvis istikutega jännata. Samas jättes pärast mahalõikamist taimele ühe võrse ja vahete-vahel kasta, et juured ei kuivaks, siis taim ärkab kevadel taas ellu. Suve jooksul võib saada kaks saaki.
Kodulindudele meeldivad need marjad väga. Läbides kanade seedetrakti, seemned ei hävi, vaid võivad hakata aias kasvama kõige erinevamates kohtades...
Taim on väga külmakindel. Väga saagikas: 4-5 taime annavad ämbri marju. Väliselt sarnaneb punasele vaarikale, kuid maitse on hapukasmagus, lääge. Keedist sobib keeta koos teiste (mistahes) marjadega 1:1 vahekorras, lisades 1,5 kg suhkrut.
